"Maasikasööjaid" üllatab nõukogude elu
Paul Kondas sündis Kesk-Eestis Pauastvere külas 1900. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis ja töötas pärast seda õpetajana. Tal oli probleeme nii sakslaste kui venelastega, kuid teda ei deporteeritud. Tal oli palju hobisid: õpilasorkester, viiulimäng, jaht, kalastus ja ennekõike maalimine. Paul Kondas ei loonud kunagi peret ja tema suhe naistega oli ambivalentne: teisalt imetles ta neid (tahtis noori tüdrukuid pildistada), teisalt ta mõtles, et naised segavad mehe keskendumist olulistele asjadele… Tema kohta on räägitud, et ta oli eestimeelne, ratsionalist ja antiklerikaalne ja ta vihkas kõiki eestlaste orjastajaid. Tema eluajal Kondasi kunstinäitust ei korraldatud.
Margus Konnula (kunstnikunimi Contra) on sündinud 1974. aastal Urvastes. Ta on töötanud õpetajana, postiljonina ja ajakirjanikuna. Ta on näiteks kirjutanud ja lugenud raadios spordiluuletusi ja tal on olnud oma saade televisioonis. Osa Contra loomingust on kirjutatud võru keeles, ja ta tõlgib ka läti kirjandust. Mulle tundub ta huvitava ja naljaka inimesena, aga ma ei tea mida eestlased temast arvavad. Järgmiseks ma üritan natuke analüüsida Kondase maale ja Contra luuletusi. Ma olen ka kasutanud kunstiajaloolase Mari Vallikivi selgitusi abiks.
Sõnajalaõis
Eestlaste arvates on eesti keele kauneim sõna sõnajalaõis. See on müstiline õis, mida pole olemas, aga see puhkeb jaaniööl mõneks hetkeks ja annab leidjale õnne ja rikkust ja teadmise kõigi maailma asjade kohta. Õis võib ka oma leidja nähtamatuks muuta, nagu küüntest kübar. Sõnajalaõiega on seotud palju rahvapärimust Eestis.
Kondas kirjutas 1930. aastatel viievaatuselise näiendi “Sõnajala õis”, ja Kondase maalil on näidendi tegelane Tõistre Tõnu, kes on õie leidnud ja tahab seda peretütar Viiule anda. Kuradid valvavad ometi sõnajalaõit ja püüavad Tõnu õnne ära hoida. Kondas kirjeldab inimest, kes otsib oma ellu kõrgemat ideaali, kuid paljud asjad teevad selle otsingu raskeks. Contra kirjutab et käi vai oma jälgi sa: inimene peab olema truu oma nägemusele, ja võib olla, et otsingutetee on tähtsam kui kohalejõudmine. Teine tõlgendus võimalus on, et eesti kultuur on see sõnajalaõis, mida sakslased ja venelased üritavad maha suruda ja mida eesti mehepojad kaitsta tahavad. Seda seisukohta toetavad paljud teised Kondase maalid.
kui sa tahad mehepoju
leida sõnajalaõit
jäta oma armsam koju
ainult nii sind kroonib võit
tahtmatult võib neiu sosin
avitada kuradeid
keda loendad metsas tosin
kuid üks rohkemgi on neid
sõnajalaõieni su
meelsasti viib paharet
kuid saab seiklus uue sisu
tagasi kui algab retk
puude vahel tulevilkeid
siis ei tohi jälgida
ega eksind laste kilkeid
käi vai oma jälgi sa
kui ka varbaid kuivaks jättes
läbi lättest toob sind jalg
näha võid kuis neiu kätes
õitsema lööb sõnajalg
Kohtumine
Kohtumine on suurepärane paroodia Hruštšovi aja agraarpoliitikast. Tollal üritati maisi kasvatada seal, kus see ei õnnestunud, sest põhja kliima oli maisi jaoks liiga heitlik ja terad ei jõudnud küpsetada. Muu hullus oli näiteks katse suunata Siberi jõgede voolu lõunasse, et kasta Lõuna-Venemaa puuvillapõlde.
Maalil maisiistutajad külvavad kosmosesse, aga kui saak ei õnnestu, hakkavad nad üksteist sööma (iseennast maisiksi kujutasid). Nad ei saa ka maa peale tagasi pöörduda, sest neil on kütust olnud ainult ühe suuna jaoks (peal kütust et vaid üheks otsaks kestaks) ja kogu kosmonautide külvitöö on olnud asjata (jäi kõik see ajalukku tühja tööna). Lõpuks päästavad Ameerika astronaudid kosmonaudid.
Kondas kritiseeris tugevalt sellist lauslollust, mis oli Nõukogude Liidu majanduselus. Contra on maali sõnumit väga edukalt edasi andnud. Kondas oskas ka oma sõnumit hästi varjata: tema autoportreel on seljas sinine lips, valge särk ja must pintsak.
me võimsal kodumaal sai valmis taevakülvik
siis puitus täheteri taeva musta mulda
ööd valgustama kerkis maisitõlvik
maal kummardati teda nagu kulda
siis tõlvikule sõitsid kosmonaudid
peal kütust et vaid üheks otsaks kestaks
kuu aega oli maitsvat maisi naudit
sai priske tõlvik uuristatud kestaks
kui palju nad seal kastsid ujutasid
jäi kõik see ajalukku tühja tööna
siis iseennast maisiks kujutasid
ja hakkasidki otsast üksteist sööma
kui tõlvikule jõudsid astronaudid
see tundus kosmonautidele nii hea
et kestvad kiiduavaldused ja aplausid
ei vaibunud sel taevakehal niipea.
Drezden
Kui Kondase maal “Drezden” oleks Moskvas eksponeeritud, oleksid venelased anglo-ameerika pommiterrori õudustest Saksamaal kohkunud, aga eestlane oleks kohe näinud, et linn pole Dresden vaid Tallinn. Siin on Estonia teater, Kaarli ja Oleviste kirikud ja Saiakang. Kondas manipuleerib ajalugu: britid hävitasid Dresdeni, aga venelased Tallinna vana kesklinna. Contra kirjutab, et küll rusuvalt sa rusus/ma pesa sinu sees teen/tuleviku usus. Nii Kondas kui Contra usuvad maailma, mis ei ole üles ehitatud vägivalla imetlusele: milline õigeaegne sõnum!
oh Dresden minu Dresden
su taevast läbib lõhe
kui suitsu maja ees teen
ma tunnen hakkab kõhe
sest järsku algab pihta
tüütu pommisadu
ja kõigepealt saab pihta
süütu kommiladu
ei pikne suudaks mitte
nõnda müristada
ja linna tornitippe
jõhkralt nüristada
oh Dresden minu Dresden
küll rusuvalt sa rusus
ma pesa sinu sees teen
tuleviku usus
(Luuled ja piltid raamatust "Kondas kohtab Contrat", Kondas Keskus 2013)