(Kuva: https://www.spiegel.de/kultur/literatur/politik-mit-panzern) |
Viimne nädal on olnud õudne ja imeline, sest ühelt poolt maailmapoliitiline pinevus on olnud kõrge, teiselt poolt inimeste sõbralikkus ja solidaarsus Ukrainaga on olnud määratu ja liigutav. Venemaa, või täpsemini putinistid on oma õiget karva välja näidanud, ja nii kui meie president rääkis, et Venemaa on maski tagant välja astunud ja nüüd me näeme ainult sõja palja näo. Meil on Soomes palju inimesi, kes mõtlevad et Venemaa oleks võimalus ja kelle suhe Venemaaga on naiivne. Nendele Venemaa rünnak oli šokk. Ometi meie kooselu venelastega on alati olnud raske, sest slaavilikkus ja soomlus on täiesti erinevad elutavad. Soomlased teavad enda südames, et idast mitte midagi head ei tule. Ikkagi on kurb, nii palju häid ja arukaid venelasi piinatakse ja türanniseeritakse nende arvamuste pärast, aga venelased peavad samuti kandma vastutust nende poliitikute eest, kelle nad on välja valinud. Putini toetus on olnud kunagi 90 % ja nüüdki see on üle 50 %: mis teil viga on venelased?
Ma vaatasin teleajakirjaniku Marko Reikopi intervjuud vene male maailmameister ja opositsionäär Garri Kasparoviga. Ma tõstan intervjuust esile mõnda mõtet.
See on agressioon, mida planeeriti juba ammu.
Sõda Ukraina vastu valmistas Putin ette juba ammu. See on osa tema maailma ümberkujundamise plaanist. Putini isiklik tragöödia on olnud, et varasemad puhverriigid on kadunud. Ta on rünnanud Tšetšeeniat ja Georgiat ja loonud teadlikku rahutuseid ja piiritülisid tulemusteta. Putin on sekkunud naabermaade sisepoliitikasse ja toetanud nende nukuvalitsejaid (Kadõrov, Lukašenka, Tokajev, Sargsjan, Əliyev). Lääne laialilaotamine on olnud Putini eluülesanne, ja siin ta on eriti õnnestunud aina Ukraina sõjani (Trump, Brexit). Ukraina on olnud tema viha objekt sellepärast, et Putin on juba kaks korda teinud valearvestuse Ukraina tõttu. Kolmas vale algas nädala aega tagasi. Ukraina näitab, milline Venemaa ka võiks olla, aga see ei meeldi Putinile. Putini elu ajend on kadedus ja kehv eneseusaldus, mis on negatiivsed jõud. Ma arvan, et Putini lapsepõlv on olnud vilets ja tundevaene.
Et selle režiimi lõpp saabuks võimalikult kiiresti, seda saab saavutada vaid ühiselt tegutsedes. Hävitades Putini väed Ukrainas ja viies Venemaa majandusliku krahhini, mis, ma vähemalt loodan, toob seal ikkagi miljonid inimesed tänavatele.
Ma arvan, et Ukraina lahingu võitja on Putin, aga Venemaa mitte kunagi ei või valitseda maad, kus elab üle 40 miljonit elaniku, kes on Putini vastased. “Igas aknas on relv otse venelasele suunatud” niikui rääkis üks ukraina poliitik. Sissisõda ja passiivne vastupanu on Ukrainas oodata, ja selle tulemus on sarnane kui venelasil oli varem Afganistaniga. Inimese elu pole püha venelastele, sest nad on elanud katkematult vägivaldses ühiskonnas, ja Venemaa ajalugu on olnud ebademokraatlik ja verine. Sellepärast ma usun, et vene rahva ülestõusu ei tule, sest venelased on alandlikud ja kannatlikud. Suurim osa venelastest teab, mis on puudus ja vaesus, ja sellepärast nende vastupanuvõime on suurem kui näiteks meie, kes kaua oleme jõukuses elanud. Segadust nad on küllaldaselt saanud, ja nendele täiesti piisab auto, datša ja oma väikene sotsiaalne mull. Vabadus pole venelastele omaette väärtus.
Nagu diktaatorid ikka, ei osanud ta kujutleda, et rahvas hakkab oma riiki kaitsma… Demokraatia võidab lõpuks alati. Isegi hirmsa hinnaga.
Soomlaste reaktsioon Venemaa agressiooni vastu on olnud palav, sest me eluvalt mäletame, kui meie vabadust ähvardatakse 1939 aastal. Meil oli sõja jäljena maas ühtekokku poolemiljoniline pagulaste hulk ja maa oli hävitatud. Ometi ma usun, et selle sõja võitja oli Soome, ei Venemaa. 95.000 soomlast langesid sõja ajal, aga see oli ohver vabadusele. Ma usun vabaduse võimu ja sellesse, et demokraatia võidab lõpuks alati. Sellest on ka hea eeskuju Eesti rahvas. Ühiskond ei või olla üles ehitatud valele ja ebaõiglusele. Kõik diktatuurid varisevad varem või hiljem, see juhtub ka Venemaal.
Selle režiimi eksisteerimine teeb inimkonna normaalse arengu võimatuks. See tähendab, et kõik ressursid suunatakse režiimi isoleerimiseks. Ja loodan väga, et nii pannakse punkt sellele kuritegelikule loole.
Putin on kurjategija ja tema kleptokraatia sõbrad ka, ja neid peab hukka mõistma nii ruttu kui vähegi võimalik. Kõige tähtsam oleks Venemaa vaimne taastamine: haridussüsteemi uuendamine, ühiskondliku töö alustamine, usalduse tagastamine, ühiskonna demokratiseerimine, sidevahendite vabastamine, sõjaväe puhastamine… Putini stardiloendus on alanud.