Värvid meie ümber

Sügise ilusad värvid

Ma puutun oma elus palju värvidega. See näiteks pole ükskõik, kui igasugust värvi riideid selga panna. See on ka tähtis, mis värvid sind kodus ümbritsevad. Värvid peegeldavad inimese sisemist maailma. Värvid on ka isiklik asi: minu meeldumused võib teisele olla vastumeelsed. Kiindumus värvesse võib ka muutuda eluteel. Kui ma olin noor, armastasin punast ja rohelist värvi. Need on täiendvärvid ja see vist ilmendas noore inimese tingimatust ja kärsitust. Nüüd kui ma olen vana, armastan eriti sinist ja pruuni värvi: need on rahustavad ja loodusvärvilised. Eriti ilus on näiteks Harris Tweed -kangas, mis on sinipruuniline koepind. Siin pildil on näide minu töö- ja linnariietusest samuti värvid, mis mulle meeldivad:

Kui ma uurin minu lemmikvärvid täpsemalt, nii kõige ilusamad värvid on järgmised: mereväesinine, preisisinine, rukkilillesinine ja lõunameresinine. Mulle ei meeldi elektrsinine, sest see on ere ja kuningsinine, sest see on ähmane. Pruunest värvidest mulle meeldivad kastanpruun ja seepiapruun. Oranž ja lilla mulle ei meeldi: oranž on ründav ja lilla on vanaemade värv. Peened värvid on ka beebiroosa, kullerkupukollane, pärnroheline, munakoorevärvi ja hall punase või roosaga.

Seente värvid on veetlevad: kasepilviku roheline, kukeseene kollane, kitsemapli pärlmutter, puraviku kastanpruun ja timpnarmiku paatjas. Kõige kaunimad lillede värvid on võhumõõga sinine, harakkuljuse roosa ja päevalille kollane. Lehekuld sügisel on ka ilus. 

Värvel on tugev sümboolne tähendus. Järgmiseks ma võtan arutlusele liturgilised värvid. Kõige vanem kristliku värv on valge - see sümboliseerib puhtust ja on Kristuse valguse võrdpilt. Vaimuliku alba Soomes on valge. Valge värv sümboliseerib ka suuri kirikupühasid jõulud ja ülestõusmispüha. Liturgilised värvid korduvad ka vaimuliku stoolas ja kaasulas samuti altarikatteis.

Punane on palve, Püha Vaimu ja märtrite värv. See kasutatakse nelipühal ja jaanipäeval. Roomakatoliku kirikus on kardinaalidel purpurpunane rüü. Roheline on elu ja lootuse värv. Seda kasutatakse ilmumisajal kuni vastlapäevani ning nelipüha järgsel ajal. See on harilike kirikupühade värv. Violett on paastu ja meeleparanduse värv.  Seda kasutatakse advendiajal ja paastuajal. Violett on ka piiskoppide värv. Must on  sügava leina värv. Seda kasutatakse suurel reedel ja vaiksel laupäeval. Suurel reedel altarit peidetakse musta kangaga. Eesti kirikus vaimulike riietus on must talaar. 

Peale selle kasutatakse roomakatoliku kirikus sinise värvi: see on Neitsi Maarja värv. Õigeususes kirikus räägitakse Jumalasünnitaja värvist. Kuldne värv sümboliseerib jumalikku valgust. Kuld on metafüüsiline värv, seepärast et on ainult üks kuldne värv, ja näiteks pühakute kiirtepärjad on kuldsed. 

Värvel on suur sümboolne ja poliitiline tähendus. Näiteks Kolmandas Riigis oli kollane värv juutite värv, sest nende peeti kandma kollast juuti tähte. Saksas räägiti “juuti kollasest värvist”. Kollane värv oli juba keskajal see värv, millal juudid märgiti. Värv oli sirge viitamine kusesse, millega juudid pilgati. Natsite vangel oli ka värvilised sümbolid: punane märkis poliitilist vangi, roosad olivad homoseksuaalid, violetid jehovistid…

Sinivalge on soomlastel püha värvikombinatsioon ja ma leian, et eestlastel sinimustvalge on samuti virgutav. Sinimustvalge oli keelatud kombinatsioon Nõukogude Eestis, sest see oli viitamine Eestisse enne sõda. Eestlased oskasid passiivse vastupanu. 1981. aasta Loomingus ilmus Andrus Rõugu luuletus Silmades taevas ja meri, mis oli akrostihhon sinimustvalge.  Andrus Rõuk heideti seetõttu töökohast välja ja ta sai õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast.  

Huvitav oli ka Tallinna Kirjanike Maja saali lagi. Sisearhitekt Vello Asi planeeris maja salisse mustaks värvitud lagi.  Must värv oli Nõukogude ametimeestele vastumeelne ja Vello Asi käis Moskvas selle kohta eraldi seletus andmas. Arhitekti innustas Juhan Liivi luuletus Must lagi on meie toal ja meie ajal ka.