Mõned faktid, millega Eesti ja Soome inimesed Euroopas silma paistavad

 

Lühike jalg Tallinnas

Kas eesti mees on õrnem sugu?

Kui Eestis on 100 mehe kohta 190 naist, elab Euroopa Liidus 105 naist mehe kohta. See vahe on väga suur, siis kui teatakse, et 18-aastaste noorte hulgas on olukord veel vastupidine. Me teame küll, et naised elavad keskmiselt meestest kauem, aga nii suur vahe on eriline. Kas eesti mees on õrnem sugu? Kas eesti mees on “suur haruldus, kes peaks olema juba ammu erilise kaitse all punases raamatus”, nii kui kirjutas kirjanik Sirje Kiin.

Kas on asjalugu niimoodi, et tõeline eesti mees ei karda riski ega vaja arstiabi ega ei nuta? Kas on eesti mehed joodikud ja suitsetavad kui suitsutorud? Arvatavasti meestele on raskem käsitleda oma elu ja ühiskonna muutusi kui naistele. Teiselt poolt mida kõrgem meeste haridus, seda pikem on eeldatav eluiga. Kahjuks Eestis on Euroopa suurimad käärid meeste ja naiste haridustasemes. Ehk natuke trööstib, et mitme uuringu järgi on eesti meeste viljakus- ja sigivustervise näitajad, näiteks sperma kvaliteet ja munandimaht, Euroopa tipus.

Mis toimub eesti kodudes?

Uuringu andmed on osades vastuolulised. Ühelt poolt Eesti naised on pikaealised, nende haridustase on kõrge ja nende hulgas on palju naisjuhtisid. Teiselt poolt üksikemade osa Eestis on Euroopa suurim, rahuloluindeks on keskpärane ja naised vastutavad peamiselt majapidamise eest. Mis siis teevad mehed? Kas nad on ainult pealtvaatajad kodus? Ma usun, et eesti mehed on enam traditsioonilised kui soome mehed. Teiselt poolt mehe roll perekonnas sõltub ka haridustasemest ja vanusest. 

Mis toimub eesti tööelus?

Eestlased on töökad. Ma leian, et soomlase esimene mõte eestlasist  on eesti töömees, meditsiiniõde või arst. Eesti tööealise rahvastiku tööhõive määr on kõrgem kui Euroopa Liidus. Tööelus on palju naisjuhtisid, aga Eestis palgalõhe meestega võrreldes on Euroopa Liidu suurim – 21,8%. See on ka suur vastuolu. Riigisisene palgavahe on ka suur (Tallinn/muu riik). Eestlased veedavad tööl 1748 töötundi, soomlased 1556. 

Mis on Eesti tugevus?

Eesti tugevus on muidugi eestlased ise. Raske minevik on aidanud eestlastel leida ühiskonnas ja majanduses uusi lahendusi. Riigi haristustase on kõrge ja kodanikud austavad haridust. Naiste seisund ühiskonnas on parem kui mõnes EL riigis. Eesti koolisüsteem on välja arenenud ja õppetulemused on  kõrged. Koolis ja ühiskonnas kasutatakse suures ulatuses internetti. Eestlased on omavahel väga ühtne rahvas ja nad jagavad sarnaseid väärtusi. Selle hea näide on eesti keele ja eesti rahvapärimuse kõrge hindamine. Maa on samaaegselt vanamoeline ja ultramoodne. 

Mis võiks olla parem Eestis?

On paha kriitikat teha hea naabri kohta ilma uurimiseta, aga lugedes raamatuid ja artikleid ja vaadates erinevaid saateid on sündinud mõnesid mõtteid. Eesti on karm ühiskond, kus igaüks on oma õnne sepp. Sotsiaalsed soodustused pole nii arenenud kui näiteks Soomes. Eesti ühiskond on paradiis noorile, kes on terved ja kvalifitseeritud, aga ei vaestele ja vanadele. Nõukogude pärand on ka raske, see peegeldub taristuses, korruptsioonis ja kehvas teenindamiskultuuris. Probleem on ka venelaste integreerimine ühiskonnasse. Pole hea, kui venelased elavad omaette vaeste linnaosades, räägivad ainult vene keelt ja saavad teadmised Moskvast.

Kui me soomlased silma paistame? 

ÜRO uuringus soomlased olid kolmandat korda kõige õnnelik rahvas maailmas, eestlased olid 51. kohal. Küsides soomlased räägivad, et meil on palju probleeme, elu on raske, maa on külm ja valitsus kehv. Soomlaste suhtumine Soome on ambivalentne: ühelt poolt me katkematult kritiseerime meie elu, teiselt poolt me salaja teame meie südames, et me elame maapealses paradiisis. Tihti soomlaseid peetakse lollideks, sest me oleme sinisilmsed ja tahame uskuda, et kõik inimesed käituvad samuti kui me. Soomlased võib kergesti ära tunda kasvõi Champs Élyséel või Copacabanal: nad on süütud looduslapsed. Meie õnne saladus on usaldus võimu, valitsuse, politsei ja sõjaväe vastu, inimeste omavaheline usaldus, vähene korruptsioon, stabiilne ja suur keskklass ja elav suhe loodusse (suvilakultuur).   

(Andmed on väljaandest “Naiste ja meeste elu Euroopas 2020” ja omast peast)