 |
| Keila juga |
Head minu blogi lugejad! See on minu esimene lugu eesti keeles. Kommenteerige ja korrigeerige!
Laulasmaa väike küla asub Lohusalu poolsaarel Lahepere lahe kaldal. Külatee ääres asub pood, kõrts, paar kohvikut, kool ja rannas suur spaahotell Hestia. Paikkond on oma ilusate liivarandade tõttu juba pikka aega olnud populaarne puhkusekoht Eestis. Paljud tuntud Eesti inimesed puhkavad suviti Laulasmaal. Näiteks minu lemmiklauljal Uno Loopil on seal suvila.
Küla on eakama inimese jaoks parim koht puhkuseks, kuna tarbetuid tegevusi pole. Jaanuaris veetsime neli päeva Laulasmaal mere ääres joodi sisaldavat mereõhku hingates ja selles piirkonnas matkastes. Ilm oli tõeliselt kevadine, lehtpuudel oli juba urbasid. Paul Rummo luuletus „Laulasmaa rand“ algab järgmisel viisil: „Männijässid kevadtormis kiskunud on kiiva, joodilõhnalise adru lained matnud liiva.“ See maakoht on ilus ja huvitav ja selle loodus meenutab Yyteri liivarannad Soomes. Ma võisin ette kujutada, et suvel siin on palju elu, nüüd oli küla rahulik ja vaikne.
Piirkonna ajalugu on huvipakkuv, aga ühtaegu traagiline. Loodusilule lisaks piirkonnas on vanu mõisu ja muid ajalooliseid mälestusmärke. Klooga/Lodensee koonduslaager, kus tapeti umbes 2500 juute, on kurb mälestus minevikusündmustest. Eesti juutide saatus oli halb. Neist juhtumitest on kirjutanud Sofi Oksanen oma raamatus “Kui tuvid kadusid”. Teine kurblik nimi on Paldiski poolsaar, kust nõukogude lennubaasist pommitati Turu ja Helsingi kümneid kordi teise maailmasõja ajal.
Lisaks loodusele oli küla kõige huvitavam vaatamisväärsus Arvo Pärdi keskus, mis asub metsa keskel. Kaasaegses hoones on kontserdisaal, Pärdi muusikaraamatukogu, kohvik, kinosaal, vaatetorn ja Athose Püha Siluanile pühendatud kabel otse hoone keskel. Ehituse idee on selge: kõige loomise südames on vaim. Hing on ometi varjatud ja sellepärast inimene võib ainult aimata vaimu, näiteks muusikas. Pärdi elu tutvustati lühifilmi kaudu ja kõrvaklappidega sai hoones ringi kõndides tema muusikat kuulata. Kõik oli ilus, pidulik ja pisut pühendunud. Pärdi muusika kuulamine on alati rõõmuline ja vaimulik läbielamus. See on sisetekkeline ja eeterlik muusika. Eestlastel on ehtne suurmees, kelle elu on suurepärane näide sellest, kuidas vaim võidab alati mateeria. Pärdi maailmaga saab tutvuda ka tema kodulinnas Rakveres, kus ta on elanud koolipoisina.
Laulasmaast umbes kuue kilomeetri kaugusel asuvad Keila juga ja Keila-Joa mõis. Keila juga on “rändav juga” pehme lubjakivi tõttu. Juga siirdub igal aastal 10 cm sisemaa poole. Joa laius on 60 m ja kõrgus on kuus meetrit. Juga asub ilusa pargi keskel. Joa kaldal on ka jõujaam, varem siin asus vesiveski. Mõisa peahoone on ehitatud gooti stiilis. Peale selle on säilinud näiteks mõisa köök, kabel ja tööliste maja. Mõis kuulus muu hulgas krahv von Benckendorffile. Mõisas on restoran ja väike muuseum.
Kõik Laulasmaal oli tore ja ilus, ainus pahandav asi oli inimeste suhtumine kauplustess, restoranides, kohvikutes ja hotellis: miks teenindusala inimesed ei oska muiata aga tervitada? Kas kõigil oli hambavalu? Sõbralikkus ei maksa kuigi palju. Ma mõtlen, et see on niru nõukogude pärand, sest nelja silma all eestlased on väga toredad.
