Mardipäeva ja kadripäeva toidud

(Kuva: https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/76434917/)

Laske sisse kadrisandid, kadri,

Kadril küüned külmetavad, kadri,

varbaotsad valutavad, kadri.

Laske sisse kadrisandid, kadri.

Nüüd ma tähistan kadripäeva ja mardipäeva arvuti ees ja loon eesti tuju kuulates Anna Kösteri Uni, tule silma peale ja Kadrilaulu ja Mardilaulu “Collage Kadriko” heliplaadilt: suurepärast eesti folkmuusikat! Ma kirjutan täna kadripäeva ja mardipäeva rituaalseist toitudest. Soomlastele need pühad on võõrad, ja meil on tollal kõigi pühakute päev.

Kui ma elasin Saksamaal, tähistati seal eriti mardipäeva: lapsed liikusid õhtusel ajal tänavatel ja parkides laternatega lauldes laule Pühast Martinist. Mardipäeva söök oli kindlasti hani, mis oli maitsestatud pujuga. Püha Martin oli nekrut, kes elas 4.sajandil Prantsusmaal Toursis. Kord nägi ta tee kõrval külmetavat kerjust. Kohe ta rebis mõõgaga pooleks oma mantli ja andis teise poole kerjusele. Järgmisel ööl ta nägi unes Jeesust, kellele ta oli mantli ära andnud. See on sarnane lugu kui legend Pühast Kristoforusest. Saksamaal tähistatakse mardipäeval eriti ristiinimeste vastutust vaeste eest.

Mardihani. Püha Martini elu oli eeskujulik ja tollal kiriku juhatus tahtis, et Martinist pidi saama Toursi piiskop, aga ta ei tahtnud seda. Sellepärast ta peitis end tallides, kus hanede lobisemine ta paljastas. Teine legend on selline, et kui Martin jutlust pidas, taarus hanekari kirikusse. See oli märk taevast, ja haned praeti suure rõõmuga. Mardihane koostisosad on hani (3-4 kg), kaheksa haput õuna, üks sidrun, soola ja must pipart. Samal ajal lihaga valmivad hanerasvas ka kartulid. Saksamaal süüakse mardihani punase peakapsa ja klimpidega. Mardipäevast algas varem ka paastuaeg. 

Seapea. Põhja-Eestis valmistati toiduks seapea. Minu kõrvus see toit on muinasaegne. Ma mäletan, kui Eesti ja DDR lihapoodide vaateaknail oli seapäid. See vaade ei olnud maitsev, aga seapeasült oli küll hea. Kui pea keedetaks ja liha tükeldataks, on see nüüdisinimesele normaalne toit. Teisiti on süüa ahjuseapead, mis alles on kõrvad, hambad ja kärss. Enne sööki peaks võtma lonksu viina...

Mardimaugud. Oli raske leida mardimaukude retsepti, niimoodi ma usun, et nüüd need vorstid ostetakse poest. Vorstide koostisosad on odrakruup, värske seapekk ja suitsupõsk, sibula, sool ja must pipar ja kuivatatud majoraan. Vorstinahk on seasool. Soomes on ainult jõuluvorst ja lihavõttevorst, aga ma arvan, et Eesti on tõeline vorstimaa ja vorsti süüakse enam kui Soomes. Vorstid, verivorstid ja seapead seonduvad viljakoristamisega. 

Karask. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit. Sellist leiba süüakse ka Iirimaal ja Šotimaal. Munad klopitakse soola ja suhkruga segamini, lisatakse hapupiim, sulatatud või, köömned ja soodaga segatud jahu. Karask on kiirleib. Varem küpsetati karask süte peal. Karask on veidi kui meie rieska. Karaski sugulane on kohmakas, mis erineb karaskist niiviisi, et tainas on rosinad ja manna. 

Püha Aleksandria Katariina kohta on kümneid legende. Ta oli haritud naine, kes oli kristlane ja  kritiseeris keiser Maximianust sellepärast, et ta jälitas kristlaseid. Keiser üritas Katariinat tuleriidal põletada, kuid tuli teda ei tabanud. Katariina tõmmati piinarattale, aga ratas läks katki ja seejärel hukati Katariina. Eestis kadripäev on olnud eriti noorte naiste initsiatsiooniriitus. 

Kadripäeva kana ma valmistasin üks kord kevadel. Ma võtsin kanafileed, hapukoort, hapukapsast, mädarõigast ja jõhvikaid. Ma küpsetasin hapukapsat vahuveiniga, lõikasin fileed liblikaiks, täitsin need hapukoorega, kus olid riivitud mädarõigas ja hapukapsas. Pärast seda ma kerisin fileed rullile ja praadisin need võis ja panin ahju 20 minutiks. Lõpuks ma riputasin peale jõhvikaid. Kui oli hea, eriti eesti õllega! Ma unustasin kohe Katariina piinad...  

Traditsioonilised kadripäeva toidud Eestis on tangupuder, kamapallid ja kadrikihi. Tangupuder on kui meie tangupuder, aga selle hulgas on ka sibul, hapukoor ja pekk. Me sööme tanguputru või või moosiga. Kama on Soomes hämelaste hõrk, meil pole sellist kamakultuuri kui Eestis. Eesti sõna kama tähendab meie konekeeles narkots. 

Kadri tuli kadakaga,

mart tuli madakaga,

lutsi luuaga

ja toomas tooripuuga.